MUTUKA PÄEVARAAMAT

Pühapäeval oli esimene advent ja Kadri sai 7-kuuseks. Ma ei suuda ära imestada, kui kiiresti aeg lippab. Küll on tore saada osa  lapse arengust ja kasvamisest, tahaks näha aina rohkem ja rohkem ja samas ei taha, et see aeg ka nii kiiresti mööda tormaks.

Kadri oskab nüüd lisaks roomamisele ka käpukile ennast ajada ja edasi-tagasi õõtsutada. Pisut oskab ka ennast istumisasendis hoida, aga seda peab veel kõvasti harjutama. Jutustama hakkas nüüd, seda lalinat olen ikka väga kaua juba oodanud, aga esialgu on see veel väga tagasihoidlik. Sööb juurvilja. Riietamisel ei püsi pudeliski paigal, mähkmevahetus käib ei-tea-isegi-kuidas… keerleb nagu vurrkann. Juuksed muutusid üleöö valgeks, juukseotsad veel on punased. Meeldib vannis käia. Magama läheb 20.15 paiku, vahest pisut hiljem. Kodus ta nii vara ei läinud, siin on rohkem emotsioone ja vähem päevast und. Öösel magab hästi, siin reisil on kella 5 paiku ärkamine küll sisse jäänud, aga magab 7-8ni edasi. Päevased uned olid algul siin reisil väga head, aga nüüd lõpevad uned nii poole tunni pärast läbi une käpakile ajamisega, mis ta siis üles ajab. Saaks kuidagi sellest üle!

Kui ma mõtlen selle seitsme kuu peale ja titenduse peale üldse, siis võib öelda, et ma olen seda väga nautinud.

Suuremad lapsed on juba nii suured, et selline tunne ja uudsus on, nagu see kolmas oleks alles esimene laps. Ja need suuremad hoiavad väikeõde väga ja Kadri on ka suht rahulik laps olnud, kes elutempot segi löönud ei ole.

Käisime sünnipäeval jälle Marina Del Rey rannas. Ilm oli kuuuuuuuum, liigagi kuum.

Siin naudib Kadri oma esimest liivalkäiku,

loomulikult liikus ta liiva suunas ülikiirelt ja kiirelt käisid mõlemad peod ka suhu, krõmps-krõmps, ju see liiv nii maitsev on!

Varbakesed esimest korda liivas:

Sel päeval lutsutas Kadri ka oma esimese kommi, mis mul voodi kõrvale olid maiustamisest jäänud. Salaja siis…

Kanalitest üks tänavavahe edasi ja oligi rand – Venice Beach:

Venice Beach on tundud oma crayzy'suse poolest. Seal on kohutav kaubapromenaad, kus müüakse kõike ja kõiki.

Müüakse kõike ja kõiki – alustades riisiteradest, millele saad lasta kirjutada oma nime kuni lõpetades enda keha müümisega. Mäletad ju Ints seda munkupükstega neegrit ja bikiinides vanamoori, kes ennast raha eest pildistada lasid (seekord me neid ei näinud – Leila ütles et neid pole juba mitu aastat enam olnud, igaljuhul 7 aastat tagasi veel olid), ning samuti Muscle Beachi vabaõhujõusaali musklimehed, kes ootavad, et mõni talendiotsija neid märkaks. Isver, täna oli üks valgenahk punastes speedodes – öäkkkkkkk!!!!!!

Endiselt oli kohal valgetes riietes Venice Beachi maskott – neegermees elektrikitarriga rulluiskudel. Meil oli just istumispaus, kaugelt pildistada ei saanud, aga filmisin küll.

Uuenduseks minu jaoks olid "arstikabinetid" meditsiinilise marihuaana müümiseks.

Meditsiiniline marihuaana on Kalifornias legaalne ja nii meelitasidki iga 10 meetri takka asuvad "arstiabipunktid" kõndijaid hüüetega: "Come on! Doctor is in!"

Yeah right, lähen jee titekäruga!

Aga rannasuund oli ilus. Istusime, nautisime, promeneerisime.

Väga ilus päev oli.

Tänupühade puhul on pikk nädalalõpp, juba eile (neljapäeval) oli vaba päev ja suur kalkunisöömine. Täna siras päike ja peale üheksat suundusime Venice Beachi suunas. Kõigepealt jalutama ja imetlema Venice'i kanaleid. Väga ilus oli. Kanalid jooksid paralleelselt iga 50 m takka ja siis need olid kõik omavahel ühendatud ühest otsast. Ma ei teagi, mis põhjusel need kanalid seal on, kas toreduse pärast või on mingi praktiline vajadus ka või.

Ja kanali ääres siis kõnnitee ja majad nii- ja naasugused. Teistele seal vahtimiseks. Ju siis meeldib.

Vesi oli igal juhul madal, vast nii põlvist saati, aga efekt oli tore.

Ja mitte ainult majad teistele vahtimiseks, vaid ka ennast demonstreeriti. Üks heas füüsilises vormis vanaproua (noh, nii üle 70ne) sõudis mööda kanalit lainelaual – kindlate väljatöötatud ja -mõõdetud liigutustega, sirutas jalgu (pointed toes), venitas, võimles. Siis ronis kaldale ja veel võimles, karastas, hõõrus käterätiga kogu keha üle jne jne. Ju tal on oma kindel programm, mille peab läbima iga hommik.

Meie piirdusime jalusseerimisega ja poseerisime ka oma fotokaamerale:

Vot nii:

Leia orav palmi otsas:))))

Oi kui tore on meil koos olla!

Vaadake, mida me oskame:

Järjekordne fantastiline ilm ja Leilal tuli ootamatult jälle vaba päev. Te arvate et ta tööd üldse ei teegi. Pereema on haige ja lapsel tänupühade eel sel nädalal kooli pole. Leila tegi nädala alguses seetõttu paar pikka päeva tööl (alustas hommikul).

Niisiis, sättisime ennast jalutuskäigule randa. Mul oli soov jalaga liiva sisse astuda. Ookean on siin hoopis teistsugune (võrreldes Austraaliaga), rahulik…. Täna oli eriti lainevaene, väikesed laisad lainekesed ranna ääres. Olevat ka lainelisemaid päevi.

Kuna on sügis ja pole rannahooaeg, ning kõigele lisaks veel äripäev ka, siis oli mõnus promeneerida, kui rahvast oli ülivähe, mõned jalutajad, mõned sportijad.

Eile õhtul tegime 20 kilo piparkoogitainast jõululaada tarbeks. 40 poolekilost pakki. Läks nii 2 tundi. Leilal on suur köögikombain, kuhu mahub korraga kaks portsu tainast sisse tegema. Tegime 12 portsu kokku, nii et kuus korda pidi segama masinaga. Või kuumutasime siirupi ja maitseainetega juba eile kuues potis ära. Me oleme aktivistid!

Mis mul saab olla sellise sügise vastu? Päike sirab taevas, käia saan päeval lühikese varrukaga, palmid ja sügisesed värvid. Idüll missugune:

Tegelikult kraadide poolest soe ei ole, mingi 15-17 kraadi, aga kui on lauspäike, siis on mõnus ja soe. Tuult ka ei ole. Isegi kui pole päikest, on dressipluusiga piisavalt mõnus, et arvata, et mul on suvi. Osad kohalikud käivad muidugi lambanahast saabastes (muidugi vaevalt et need originaalnahast saapad üldse on…).

Pimedaks läheb juba kella 5 paiku ja kell 6 on juba kottpime. Jahedaks ka muidugi. Aga dressipluus või fliis on paras õhtuseks jalutuskäiguks.

Titela:

Lapsed on koos toredad. Hästi solidaarsed. kui põrandale panna, siis on nad alati …. sünkroonis:)))) kuidagi kohe asendid ja asetused on samad. Ja kuigi Kadri pildilt minema roomab, siis on ta pidevalt jälle tagasi kas Leo kõrval või peegelpildis või jalad koos või pead koos või hanereas. nii naljakas, aga neil see kontakt on kuidagi hästi loomulik omavahel tekkima. Solidaarsed on nad ka nuttes – kui üks alustab, siis teine jätkab. Meil oli siin autoga sõites mitu korda probleeme, et Kadri ei jäänud autos magama ja pistis kisama. Selle peale hakkas Leo ka nutma, nii nad vaheldumisi nutsid, üks alustas ja teine jätkas ja nii edasi ja nii edasi.

Muidu on laste päevakavad ka sünkroonis. Ärkavad ühel ajal kella 7 tuuris, ja päevased magamsiajad ka on samad. Leila hoiab kindlat päevaplaani, sest tal peab kõik töölkäimisega klappima. Mina kella jälgima ei pea, aga lõppkokkuvõttes on päevaplaan ikkagi sama.

Paar õhtut on Leo pahandanud, kuna ta ei pääse kuidagi roomama, aga täna terve õhtu ta pusis ja punnitas ja liikus käpakil isegi edasi. Ise oli ta oma edust joovastuses.

Lapsed lähevad õhtul magama 8-9 vahel ja siis on meil vabadus. Täna tegime näiteks 20 kilo piparkoogitainast jõululaada tarbeks. 40 poolekilost pakki. Läks nii 2 tundi. Leilal on suur masin, kuhu mahub korraga kaks portsu sisse. Või kuumutasime siirupi ja maitseainetega juba eile kuues potis ära. Me oleme aktivistid!

Mina enam poest tainast ei osta, nii harjunud juba isetehtud taignaga ja see on ju kõige parem ka.

Siin on minu väike Kadri, varsti tuleb Kadripäev.

Tal on nüüd see faas, kus magamise pealt aetakse ennast käpukile ja kõigutatakse edasi-tagasi. Katsu siis magada! Ööune kohta ei oska kommenteerida veel, aga päevauned läksid kõik selle nahka.

Ja täna istuma pannes, hoiab pisut juba tasakaalu. Nii et kui enne siiatulekut lapsed küsisid, et huvitav, kas Kadri tagasitulles juba istub ja kas teeb seda ja kas teeb teist, siis üht-koma-teist ta kindlasti teeb. Näiteks sööb. Ta pugib hea meelega nüüd lisatoitu. Siin on ju kõik juurvili nii hea maitsega – kõrvits, maguskartul, jams. Noh, ja suvikõrvits ka, aa see on tavalise maitsega. Ühel päeval tegin suure laari erinevaid juurikaid sügavkülma valmis. Nüüd koos Leoga matsutavad. Leo alles alustas ja hetk tagasi oli ta veel algaja, aga nüüd on pihta saanud milles asi. Nüüd on ta nõudlik klient ja talle ei jõua piisavalt kiiresti lusikat suhu toppida kui vaja.

Kadri lemmik on ahjus röstitud kõrvits. Tavaliselt ta nii rokane süües ei ole, aga pildi jaoks ju vaja teha…:

Näis siis, kas tagasitulekuks on meil mõni voldikene juures. Ja kui temal ei ole, siis minul ikka on…